Vajadus, ulatus ja lahendused

Harjutusvälja laiendamise vajadus

• Eesti suurendab kaitsekulutusi ja investeerib uutesse relvasüsteemidesse.
• NATO otsustas juunis Madridi tippkohtumisel, et tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused.
• Maakaitse kahekordistub 20 000 võitlejani ning suureneb ajateenijate arv.
• Eestis on hetkel vaid üks suurem harjutusväli – Kaitseväe keskpolügoon –, kus on võimalik teha soomusmanöövri ning kaudtuleharjutusi. Keskpolügoon on täna juba pea 100% hõivatud.
• Lõuna-Eestis paikneval 2. jalaväebrigaadil puudub piisavalt suur ja Võru lähedal asuv harjutusala.
• Oleme kaalunud alternatiive üle terve Lõuna-Eesti ning Nursipalu harjutusvälja laiendamine on olemasoleva taristu paiknemist ja eraomandi osakaalu harjutusvälja alas ja sellest lähtuvalt ka laiendamise vajadusi arvestades ainuke realistlik lahendus.

Nursipalu harjutusvälja laienduse ulatus

• Laiendusala ulatub Antsla, Rõuge ja Võru valla alale.
• Säilitamaks võimalikult palju kohalikku kogukonda, oleme teinud Kaitseväe vajadustes järeleandmisi ja vähendanud soovitava ala suurust vähem kui 10 000 hektarini (koos olemasoleva 3134 hektari suuruse Nursipalu harjutusväljaga, st laiendus jääb alla 7000 hektari).
• Arvestades relvasüsteeme ja nende ohualasid, mille kasutamist on meil ja liitlastel vajalik harjutada (näiteks kaudtule- ja soomusmanöövri harjutusi), olnuks vajalik harjutusala suurus ligemale 12 000 ha. See olnuks samas suurusjärgus Harjumaal asuva Kaitseväe keskpolügooniga.
• Eelkõige toimub laiendus riigimaade arvelt (ca 75%), et see puudutaks võimalikult vähe erakinnistuid.
• Harjutusvälja laienduse ala sisse jääb paraku 215 eraomandisse kuuluvat maaüksust (sh nt metsafirmadele kuuluvad maaüksused), sh 22 maaüksust, millel asub Maa-ameti registri andmetel eluhoone.
• Kuna tegemist on sealhulgas ka reaalsete kodudega, siis oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus

Lahendused kohalike inimestega

• Oleme maaomanikele saatnud e-posti või kirja teel teavituse.
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eesmärk on jõuda eraomanikega kokkuleppele kinnisvara avalikus huvides omandamise seadusest (KAHOS) lähtudes – kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine.
• Viimase kahekümne aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste tarbeks omandamisel jõutud kokkuleppele 99,8% juhtudel ja vaid ühel juhul pole õnnestunud omandamises jõuda kokkuleppele.
• Tõenäoliselt võtab kogu harjutusvälja ala välja arendamine, sh maade omandamine mõned aastad.
• Hindamisel määrab sõltumatu kutseline hindaja hüvitusväärtuse, millele on võimalik lisada kokkuleppele jõudmisel motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk) ja täiendav hüvitis 10%, kui omandataval kinnistul asub hoone, mida kasutatakse elamiseks.
• Riigile kinnisvara müügi puhul kehtib tulumaksuvabastus.
• Alternatiiviks on vahetusmaa leidmine. Võimalik on vahetada kinnisasja, kuid vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas ja riigilt vahetuseks pakutava kinnistu väärtus võib olla maksimaalselt 30% kõrgem omandatava kinnistu väärtusest. Väärtuste vahe tuleb tasuda sellel osapoolel, kes vahetuse tulemusena saab kallima kinnistu.
• Saadav hüvitis peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust.

Juhime tähelepanu asjaolule, et Nursipalu harjutusala laienduse huviala piir on avalik, mistõttu võivad esineda olukorrad, kus maaomanikud saavad ostupakkumusi ka kiireid tehinguid pakkuvatelt kinnisvara kokkuostjatelt. Palume müügisoovi korral igal juhul oodata ära RKIKi pakkumus, sest:

1. riik maksab kinnistu ostu korral motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk);
2. riik maksab elamiseks kasutatava hoone ostu korral hüvitist 10%;
3. riigile kinnisvara müügi korral kehtib tulumaksuvabastus (20%).

Paralleelselt maade omandamisega alustatakse lisaks:

• Tsiatsungõlmaale harjutusvälja teeninduskeskuse kolimisega;
• Sõmerpalu-Nursi riigimaanteele alternatiivse trassi projekteerimise-ehitamisega;
• Keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamise ja leevendusmeetmete koostamisega. Toimub müramodelleerimine, kuna laienemisega kaasneb müra kasv ja leviku ulatus.