Riigikaitselised kohustused

Peale hangete korraldamise ja taristuarenduse on RKIKi ülesanne planeerida juba rahuajal mistahes eraomandis olevat vara (kinnis- ja vallasvara, teenust või tootmist) sõjalise ohu korral kaitseväe käsutusse.

Riigikaitselised kohustused on jaotatud kolmeks:

1. ühekordsed riigikaitseülesanded;
2. asja sundkasutusse võtmine ehk sundkoormine;
3. kaitseväeteenistus.

Ühekordsete riigikaitseülesannete kaardistamisel ja planeerimisel on fookus teenustel ja tootmistel, mida ei ole rahuajal kaitseväel mõistlik omada. Näiteks võib kaitsevägi vajada ohuolukorras kaevetööde teostamiseks hulgaliselt eriotstarbelisi traktoreid. Nende ostmine ja valdkondlike spetsialistide koolitamine rahuajal ei ole otstarbekas. Seega hoiab ühekordse riigikaitseülesande planeerimine kontrolli all maksumaksja rahuaegseid kulutusi riigikaitsele ning toetab sõjalist valmisolekut.

Asja sundkasutusse võtmisel ehk sundkoormiste määramisel on samuti eesmärk rahuaegseid riigikaitselisi kulutusi kokku hoida. Näiteks võib tuua veoautode ostmise. Kindlasti ei ole otstarbekas osta tuhat veoautot rohkem kui praeguses masinapargis juba on, et kasutada neid vaid suurõppustel.

Asja, näiteks sõiduki sundkasutusse määramisega ei kaasne rahu ajal vara kasutamisele, müümisele ja teistele tehingutele piiranguid. Kindlustusseltside liidu kinnitusel ei mõjuta see ka kindlustusmakse suurust. Piirangud tekivad vaid juhul, kui asja sundkasutus pööratakse täitmisele.

Üldise kaitsevalmiduse ajal ja tsiviilkriiside korral ühekordseid riigikaitseülesandeid ega asjade sundkasutust ei rakendata. Täitmisele pööratakse need vaid juhul, kui riigis on kehtestatud kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord.

Ühekordse riigikaitseülesande või asja sundkasutuse täitmise kohustusest teavitatakse vara omanikku tema isikliku suhtluskanalite (SMS, e-kiri) või massiteabevahendite vahendusel (raadio, televisioon).

Meie ülesanne on olla ka tsiviiltoetuse registri vastutav töötleja. Registri eesmärk on hoida ja koondada andmeid riigikaitseks vajalike vahendite kohta. Siia kuulub ka arvestus asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise üle ning ühekordsete riigikaitseülesannete andmise ja täitmise üle. Samuti peetakse arvestust tööandjate kohta, kelle juures on riigikaitseliste töökohustustega ameti- ja töökohti ehk siis elutähtsa teenuse osutajad.